Kliimasõbraliku põllumajandustootja tingimused

Euroopa Liidu taksonoomia

ELi taksonoomiamääruses on sõnastatud kuus keskkonnaeesmärki

  1. 1. Kliimamuutuste leevendamine
  2. 2. Kliimamuutustega kohanemine
  3. 3. Vee ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse
  4. 4. Üleminek ringmajandusele
  5. 5. Saaste vältimine ja kontroll
  6. 6. Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Kliimasõbralikud põllumajandustootjad a) peaksid andma olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, b) ei tohiks oluliselt kahjustada ülejäänud 5 eesmärki ja c) peaksid järgima minimaalseid sotsiaalseid kaitsemeetmeid.

Järgnevas dokumendis on tutvustatud selged nõuded põllumajandustootjatele, kes soovivad saada eAgronomilt kliimasõbraliku põllumajandustootja sertifikaati ja tegutseda kooskõlas taksonoomia põhimõtetega. Pidage meeles, et põllumajandus ei kuulu veel ELi taksonoomiamääruse alla, kuid seda on käsitletud mitmetes raportites ja ettepanekutes. Seetõttu põhineti eAgronomi kliimasõbraliku põllumajandustootja nõuete välja töötamisel järgmisel teabel:

Märkimisväärne panus kliimamuutuste leevendamisse

Leitakse, et põllumajandustootja, kes rakendab põllumajandusettevõttes järgmisi põhimõtteid, aitab vastavalt 2020. aasta märtsi tehnilisele taksonoomiaaruandele märkimisväärselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Peamisi juhtimistavasid on kirjeldatud järgmises tabelis. Rakendada tuleb kõiki peamisi tavasid, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et konkreetsed tavad ei ole vastava põllumajandusettevõtte suhtes kohaldatavad, võttes arvesse selle põllumajandusettevõtte konkreetseid biofüüsikalisi tingimusi. Sellistel juhtudel peab põllumajandustootja saama eAgornomilt kirjaliku loa konkreetset tava mitte rakendada.

Kui põllumajandustootja ei ole peamisi juhtimispraktikaid rakendanud, peab ta eAgronomis välja töötama plaani, kuidas neid praktikaid järgmise kahe põllumajandushooaja jooksul rakendama hakata. Seejärel jälgib eAgronom plaani edenemist.

Põllumajandusettevõtte kasvuhoonegaaside* hindamine

Põllumajandustootja peaks oma tootmises leiduvate heiteallikate ja süsiniku sidujate hindamiseks kasutama eAgronomi kasvuhoonegaaside hindamise vahendit. eAgronomi tarkvarasse tuleb sisestada korrektsed andmed, misjärel arvutab see välja põllumajandustootmise vastavad emissioonid ja süsiniku sidumised. Kui energiaheide (sealhulgas kütus) moodustab rohkem kui 20% üheaastaste taimede kasvatamisega seotud tegevuse koguheitest, peaksid need heitkogused olema 5 aasta perspektiivis 10% ja 10 aasta perspektiivis 20% vähendamise trajektooril võrreldes 2020. aasta lähtetasemega.

* KHG – kasvuhoonegaasid (nt CO2, N2O, CH4)

Külvikord ja mullakate

  • Vähemalt 5-aastane külvikord, sealhulgas 1 aasta kaunvilju (hernes, uba jne). Mitut liiki vahekultuure arvestatakse ühe põllukultuurina.
  • Vähemalt 75% elustaimkatte indeksist. See tähendab, et põldudel peaks põllukultuurid kasvama keskmiselt vähemalt 9 kuud aastas. Selle saavutamiseks võib kasutada talikultuure ja vahekultuure.
  • Jäägid tuleks jätta põllule või asendada sõnnikuga, et vältida toitainete kadu.

Mullaharimine

  • Pinnase tihenemist tuleb vältida märgadel põldudel mitte sõites See tähendab, et põllutööd tuleb teha õigel ajal, enne või pärast liigniiskusperioode (kui põllul on seisev vesi).

    • Vältida kuivendatud muldade üleujutamist ja tihenemist.
  • Turbaalasid ei tohi harida, et vältida mulla orgaanilise süsiniku kadu. Selliseid märgalasid tuleks hoida puutumatutena või muuta need rohumaadeks.

    • Sügava künni vältimine süsinikurikastel muldadel, näiteks turbaaladel.
    • Reakultuuride ja mugulviljade vältimine süsinikurikastel muldadel, näiteks turbaaladel.
    • Madalama veetaseme säilitamine turba- ja süsinikurikkal põllumaal. See tähendab, et turbaaladel ja süsinikurikkal põllumaal tuleks veetaset hallata.
  • Püsirohumaa säilitamine Maa, mis on olnud rohumaa 5 või enam aastat järjest, peaks selliseks jääma.

Toitainete majandamine ja taimekaitse

  • Mineraallämmastiku laotamiseks kasutatakse täppisväetamist. Arvesse võetakse mullaanalüüse, saagikaarte ja muud konkreetset põldu puudutavat teavet.
  • Sõnnik lisatakse mulda kamarasse sisestamise teel (läga) või 1 tunni jooksul (sõnnik)

    • On nõutav, et kasutataks vähese heitega lämmastiku laotamise tehnoloogiat (nt läga kamarasse sisestamine, sõnniku lisamine pinnasesse 1 tunni jooksul pärast laotamist) ja
    • väetisekülvikuid, millel on madal variatsioonikordaja (nt lämmastiku mulda lisamine kamarasse sisestamise teel)
  • Kasutatud taimekaitsevahendite koguseid ei suurendata (ei kokku ega põllukultuuriliikide kaupa pindalaühiku kohta) võrreldes aasta võrdluskeskmisega, mis on kindlaks määratud jooksva 5-aastase võrdlusperioodi alusel.

Muud kliimasõbraliku põllumajandustootja nõuded

  • Koristusjärgse kao minimeerimine
  • Mitte põletada koristusjäätmeid, välja arvatud juhul, kui asutus on teinud erandi taimetervise huvides
  • Madala tootlikkusega maa (nt piki põlluserva) muutmine metsamaaks, et suurendada süsiniku sidumist ja kaitsta mullaerosiooni eest
  • Riisipõllu haldamine

    • Madala tasemega üleujutus
    • Kuivatamine keset hooaega
    • Põhu sissekünd hooajaväliselt

Olulise kahju ärahoidmise nõuded

Kui põllumajandustootja kohaldab põllumajandusettevõttes järgmisi põhimõtteid, loetakse, et ta ei põhjusta olulist kahju ülejäänud 5 ELi taksonoomia eesmärgile, tuginedes 2020. aasta märtsi tehnilisele taksonoomiaaruandele ja 2022. aasta märtsi tehnilise töörühma tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.

  • Kliimamuutustega kohanemine

    • Järgitakse parimaid külvikorra ja mullakatte põhimõtteid (vaadake üksikasjalikku teavet eespool)
    • Järgitakse parimaid mullaharimise põhimõtteid (vaadake üksikasjalikku teavet eespool)
  • Vee ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse

    • Kui tegevus hõlmab vee võtmist, on asjaomane asutus andnud tegevuseks veevõtuloa, kui see on nõutav. Kui loas on täpsustatud tingimused, et vältida olulist mõju veekogudele, peetakse neist kinni.
    • Niisutussüsteemi kasutamisel: 1) pärineb sisendveeallikas samast vesikonnast; 2) on prioriteediks seatud sellised allikad nagu vihmavee kogumise süsteemid ja/või taaskasutatav heitvesi asula- või tööstusveepuhastist, mis vastab ELi määrusele põllumajanduses niisutamiseks kasutatava vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta; 3) sisendvesi mõõdetakse ja registreeritakse; 4) on niisutussüsteem põllumajandusettevõtte tasandil väga tõhus: süsteemi efektiivsus peaks vagude niisutamisel olema vähemalt 60%, sprinkleri kasutamisel 75% ja tilkkastmisel 90%.
    • Kui põllumajandusettevõte asub WEI+ valglapiirkonnas ning moodustab sellest 20% või enam (või sellega samaväärse ala), ei võeta peale vee kogumise muud veevõttu arvesse. Lisaks peab mis tahes vihmavee kogumise süsteemil olema asjaomase asutuse luba, milles on täpsustatud tingimused, mis aitavad vältida olulist mõju veekogudele.“
    • Veekogusid ei tohi muuta, nt jõgesid sirgendada, kraave vooderdada, kaldataimestikku eemaldada jne, välja arvatud mitteoluliste veekogumissüsteemide puhul, mille jaoks on saadud luba asjaomastelt asutustelt.
  • Üleminek ringmajandusele

    • Põllukultuuride kasvatamise käigus tekkinud mittelooduslikud jäätmed, sealhulgas kasutatud kaitsealused viljeluskiled, kasutamata agrokemikaalid või väetised, pakendid või võrkpakendid, kogub sertifitseeritud jäätmekäitleja kokku ja võtab need ringlusse või kõrvaldab, kui need on ohtlikud või muul viisil ringlusse mittevõetavad
    • Looduslikku (orgaanilist) materjali ei põletata ilma energia taaskasutamiseta ega jäeta kõdunema (välja arvatud mulla orgaanilise süsinikusisalduse parandamiseks)
  • Saaste vältimine ja kontroll

    • Põllumajandustootmises kasutatakse iga-aastast põllukultuuride toitainete haldamise ja väetamise kava, mis on koostatud riiklike või piirkondlike asutuste sertifitseeritud suuniste või ELi või muude ametiasutuste välja töötatud standardite abil.

      • Kavas võetakse arvesse põllukultuuride kasvatamise ja saagikuse ajalugu, põllukultuuride jääke, mulla toitainesisaldust, toitainetega varustamise suutlikkust, kavandatud saagikust eeldatava sordivõimsuse ja taimede/seemnete mahu alusel, tuginedes eelmisele külvikorratsüklile või mitmeaastaste kultuuride puhul muule asjakohasele ajavahemikule, mis on vähemalt kolm aastat
      • Väetiste kasutamine ja väetiste toitainesisaldus (vähemalt N ja P) on üksikasjalikult dokumenteeritud
      • Mulla pH määratakse perioodiliselt mullaproovide käigus (iga 3–5 aasta järel) ja dokumenteeritakse. Väärtus peab olema optimaalses vahemikus (6,5–7) või madalam, kui tegemist on märgalal asuva paludikultuuriga
      • Mullaproovid võetakse süstemaatiliselt ja perioodiliselt toitainete suhtes (N puhul iga 3–5 aasta järel, P puhul iga 5 aasta järel) ning struktuuri ja füüsikaliste omaduste suhtes (kõik kolm aastat). Tulemused dokumenteeritakse. Testimisel kasutatakse usaldusväärset meetodit. Usaldusväärne meetod järgib kaasaegset metoodikat ja parimaid tavasid, st Euroopa mullaandmete keskuse (ESDAC) mullaproovide võtmise protokolli 416 (Euroopa pH kaart JRC. Mulla pH Euroopas 2010) või FAO418 avaldatud mulla katsemeetodeid (st huumuse kvaliteet ja aastane huumusbilanss, arvutatuna kõigi alade pindala kaalutud keskmisena) tuleb kindlaks määrata huumusekontrolliga iga kuue aasta järel. Huumusbilanss ei tohi kunagi olla negatiivne ja peab järgima tavapärast lähenemisviisi, näiteks AMG mudelit. Põllumajandustootja saab tõestada, et ta on tellinud kontrolli eksperdilt või teinud selle ise õigesti.
    • Põllumajandusettevõte piirab (orgaaniliste ja mineraalsete) väetiste kasutamist maal sihtkasutusega perioodidel, mil aktiivselt kasvav põllukultuur vajab lämmastikku, ning võtab arvesse kliimatingimusi ja mulla seisundit. Väetise kasutamine on seega tehniliselt optimeeritud ja ajastatud nii, et see langeks võimalikult täpselt kokku optimaalse põllukultuuride omastamise perioodiga. Seega ei saa väetist kasutada varem kui 1 kuu enne kasvuperioodi algust. Välditakse suurte sademete perioode (välja arvatud ootamatud äärmuslikud ilmastikunähtused).
    • Sõnniku ja muu orgaanilise materjali laotamine ei ole lubatud, kui muld on üleujutatud, veega küllastunud, külmunud lumega kaetud pinnasel või järsult kaldus maapinnal. Vedelsõnniku puhul on laotamise kaldepiirang 6%, kõigi muude orgaaniliste materjalide puhul 12%.
    • Kariloomade läga ja kääritussaadused tuleb lisada pinnasesse, kasutades ammoniaagiheitmeid vähendavaid töötlemismeetodeid, nagu lohisvoolik, laotustaldadega poom või kamarasse sisestamine.

      • Kui kasutatakse sõnniku lohisvoolikut või laotustaldadega poomi, sisestatakse läga mulda nii kiiresti kui võimalik vähemalt ühe tunni jooksul
    • Väetiste kasutamine ei ole lubatud 10 m läheduses pinnaveekogudest (veekogude mõistet kasutatakse veepoliitika raamdirektiivi tähenduses).
    • Igal aastal põllumajandusettevõttes laotatava loomasõnniku kogus, sealhulgas loomade endi poolt, ei ületa 170 kg N ha-1 hektari kohta või erinevaid koguseid vastavalt nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ II lisas sätestatud tingimustele.
    • Taimekaitsevahendite kasutamisel järgitakse parimaid tavasid, et vältida kahjuliku surve suurenemist ja olulist kahju või vähendatakse seda tasapisi keskkonna ja inimeste tervisele vastuvõetavale/mittekahjulikule tasemele:
    • kasutatakse ainult taimekaitsevahendeid, mis on lubatud ELi pestitsiidide andmebaasi alusel.
    • Järgitakse täielikult riikliku tasandi taimekaitsevahendite eeskirju. Põllumajandusettevõttes peetakse arvestust taimekaitsevahendite aastase kasutuskoguse kohta kokku, taimekaitsevahendite kategooriate, konkreetsete toodete ja põllukultuuriliikide kaupa (maa-alade kaupa).
    • Kasutatud taimekaitsevahendite koguseid ei suurendata (ei üldkogusena ega põllukultuuriliikide kaupa pindalaühiku kohta) võrreldes aasta võrdluskeskmisega, mis on kindlaks määratud jooksva 5-aastase võrdlusperioodi alusel (välja arvatud erandliku taimekahjustajate puhangu korral, mille puhul ei tohi sellised kõrvalekaldeaastad olla järjestikused ega esineda rohkem kui kaks korda 10 aasta jooksul). Kui viie aasta andmed ei ole kättesaadavad, tuleb baaskeskmine kindlaks määrata, kasutades nii lähedast viie aasta keskmist, kui põllumajandusettevõtte andmed seda võimaldavad.
    • Põllumajandusettevõttes kasutatakse hea mainega pestitsiidide riskihindamisvahendit, et teha taimekaitsevahendite valikul otsuseid, mis aitavad minimeerida ökoloogilist kahju.
  • Terve ökosüsteem

    • Tegevused tagavad pinnase kaitse, eriti talvel, et vältida erosiooni ja äravoolu vooluveekogudesse/veekogudesse ning säilitada mulla orgaanilist ainest.
    • Tegevus ei too kaasa suure loodusväärtusega põllumaade, märgalade, metsade või muude suure bioloogilise mitmekesisusega alade muutmist, killustumist ega jätkusuutmatut intensiivistumist. See hõlmab suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaid, mille pindala on suurem kui üks hektar ja mis on:

      • looduslikud, st rohumaad, mis jääks inimsekkumiseta rohumaadeks ja säilitaksid loodusliku liigilise koosseisu ning ökoloogilised omadused ja protsessid; või
      • mittelooduslikud, st rohumaad, mis inimsekkumise puudumisel lakkaks olemast rohumaad ning mis on liigirikkad ja mittedegradeerunud ning mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud suure bioloogilise mitmekesisusega rohumaadeks.
    • Tegevus ei tohiks kaasa tuua kaitse seisukohast oluliste või probleemsete liikide ja elupaikade mitmekesisuse või arvukuse vähenemist;

      • olla vastuolus kehtivate majandamiskavade või kaitse-eesmärkidega.
    • Kui tegevus hõlmab uute võõrliikide või invasiivsete võõrliikide tootmist, tuleks nende kasvatamise suhtes kohaldada esialgset riskihindamist ja pidevat seiret, et tagada piisavate kaitsemeetmete olemasolu keskkonda pääsemise vältimiseks.

Minimaalsed sotsiaalsed tagatised

Enamikku põllumajandustootjaid peetakse väikesteks ja keskmise suurusega ettevõtjateks (VKEdeks).

„Inimõiguste juhis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele“ sisaldab järgmisi juhiseid, mida soovitatakse rakendada minimaalsete sotsiaalsete tagatiste asendusena:

  • VKEd võtavad kohustuse austada inimõigusi. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib seda teha ettevõtte kodulehel või põhikirjas. Kui neid ei ole, saab seda teha ka muul kujul, näiteks enesedeklaratsiooni kaudu. VKE, nagu iga teisegi ettevõtte jaoks, on oluline, et inimõiguste austamine kajastuks tema äritegevuses.
  • VKEd tuvastavad oma ettevõttes riskid, näiteks diskrimineerivad värbamisprotsessid või tarneahela riskid. Seda saab teha olemasolevaid protsesse muutes, näiteks töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, või kasutades juhtimissüsteemi sertifikaate, milles võetakse arvesse ka tarneahelat.
  • VKEd ennetavad inimõigustega seotud riske, määrates isiku, kes vastutab personaliriskidega tegelemise eest. Tarneahela riske võib maandada, võttes arvesse ettevõtte mõjujõudu teatud tarnijatele.
  • Rikkumise korral on sõltuvalt selle tõsidusest reageerimiseks mitu võimalust, alustades vabandusest kuni rahalise hüvitiseni.
  • VKE peaks andma teada, missuguseid meetmeid on see seoses inimõigustealase hoolsuskohustusega võtnud.
  • VKEd peaksid kaaluma töötajate, klientide või kogukonna kaebuste esitamise hõlbustamist, võttes kasutusele anonüümse kaebuste esitamise süsteemi, kuna see võimaldab probleeme varakult mõista.