Jätkusuutliku põllumajanduse tingimused

Euroopa Liidu taksonoomia

ELi taksonoomia määrusega (määrus (EL) 2020/852) kehtestatakse kuus keskkonnaeesmärki

  • Kliimamuutuste leevendamine
  • Kliimamuutustega kohanemine
  • Vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse
  • Üleminek ringmajandusele
  • Saastumise vältimine ja tõrje
  • Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Füüsilisest isikust ettevõtja või  põllumajandusettevõte (edaspidi ühiselt „põllumajandusettevõte“), mida Swedbank käsitleb kui jätkusuutlikku  põllumajandusettevõtet, peab vastavalt allpool sätestatule a) aitama oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, b) hoiduma ülejäänud viit eesmärki oluliselt kahjustamast ja c) järgima minimaalseid sotsiaalseid kaitsemeetmeid. Asjaolu, et põllumajandusettevõte vastab jätkusuutliku põllumajandusettevõtte tingimustele, peab olema tõendatud Swedbanki sertifitseerimispartneri vastava jätkusuutliku põllumajandusettevõtte sertifikaadiga. Põllumajandusettevõte peab järgima Swedbanki sertifitseerimispartneri poolt kehtestatud nõudeid, mida viimane on näinud ette selleks, et teha kindlaks, kas konkreetne põllumajandusettevõte järgib eespool nimetatud jätkusuutliku põllumajandusettevõtte kriteeriume, ning esitama sertifitseerimispartnerile viimase poolt nõutud tõesed ja üksikasjalikud andmed.

Pange tähele, et põllumajandus ei ole veel osa ELi taksonoomia määrusest, kuid seda on käsitletud erinevates aruannetes ja ettepanekutes. Seetõttu põhinevad jätkusuutliku põllumajandusettevõtte nõuded järgmisel teabel.

Swedbankil on õigus ühepoolselt muuta kehtivaid jätkusuutliku põllumajanduse tingimusi (sh muuta või täiendada jätkusuutliku põllumajandusettevõtte kriteeriume), kui põllumajandus lisatakse Euroopa Liidu taksonoomia määrusesse (määrus (EL) 2020/852) või antakse välja uus ettepanek jätkusuutliku põllumajanduse reguleerimise kohta, mis mõjutab jätkusuutliku põllumajanduse praktikaid, või töötatakse läbi muid jätkusuutliku põllumajandusega seotud regulatiivseid tegevusi. Uuendatud jätkusuutliku põllumajanduse tingimused jõustuvad kohe pärast nende avaldamist Swedbanki veebisaidil. Selleks, et Swedbank loeks teda endiselt jätkusuutlikuks põllumajandusettevõtteks, peab põllumajandusettevõte järgima muudetud jätkusuutliku põllumajanduse tingimusi ja toetama seda jätkusuutliku põllumajandusettevõtte sertifikaadiga. Swedbank teavitab jätkusuutlikke põllumajandusettevõtteid muudatustest Swedbanki veebisaidi või internetipanga sõnumite või tekstisõnumite (SMS) või e-posti teel.

Märkimisväärne panus kliimamuutuste leevendamisse

Tuginedes 2020. aasta märtsi taksonoomia tehnilisele aruandele aitab põllumajandusettevõte, kes rakendab oma ettevõttes järgmisi põhimõtteid, oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. 

Olulised majandamispraktikad  on kirjeldatud allpool. Kõiki olulisi praktikaid tuleb rakendada, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et teatavaid praktikaid ei saa kõnealuse põllumajandusettevõtte puhul kohaldada, arvestades selle põllumajandusettevõtte konkreetseid biofüüsikalisi tingimusi. Sellistel juhtudel peab põllumajandusettevõte saama sertifitseerimispartnerilt kirjaliku nõusoleku, et ta ei kohalda konkreetset praktikat.

Kui põllumajandusettevõte ei ole veel olulisi majandamispraktikaid rakendanud, siis peab põllumajandusettevõte koos sertifitseerimispartneriga välja töötama kava nende praktikate rakendamise alustamiseks järgmise kahe põllumajandushooaja jooksul. Seejärel jälgib sertifitseerimispartner plaani edenemist.

1. Põllumajandusettevõtte KHG* hindamine

Kui energiasektori heitkogused (sealhulgas kütus) moodustavad üle 20% üheaastaste põllukultuuride kasvatamisest tulenevast koguheitest, peaksid need heitkogused olema viie aasta perspektiivis 10% võrra ja kümne aasta perspektiivis 20% võrra väiksemad kui 2020. aasta algväärtus. 

* KHG – kasvuhoonegaasid (nt CO2, N2O, CH4)

2. Külvikord ja mulla katvus

  • Vähemalt viie-aastane külvikord, sealhulgas ühel aastal liblikõielised (herned, oad jne). Mitmest sordist koosnev vahekultuuride segu loetakse üheks põllukultuuriks.
  • Vähemalt 75% elusate taimede pinnakatvuse indeksist. See tähendab, et keskmiselt peaks põldudel kasvama kultuurid vähemalt üheksa kuud aastas. Sellise taimkatte saavutamiseks võib kasutada talivilju ja vahekultuure.
  • Toitainete kadude vältimiseks tuleks põhk jätta põllule või asendada vastavalt sõnnikuga.

3. Mullaharimine

  • Vältida tuleb pinnase tihenemist, vältides liikumist märgadel põldudel. See tähendab, et põllutöid tuleb teha õigeaegselt, enne või pärast liigniiskuse perioodi (ajal, mil esineb seisev vesi põllul).
    • Vältida kuivendatud muldade üleujutamist ja tihenemist
  • Turbaalasid ei tohi harida, et vältida mulla orgaanilise süsiniku kadu. Selliseid märgalasid tuleks säilitada või muuta need rohumaadeks.
    • Sügavharimise vältimine süsinikurikastel muldadel, näiteks turbaaladel
    • Reas kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja mugulakultuuride kasvatamise vältimine süsinikurikastel muldadel, näiteks turbaaladel
    • Pinnaselähedase põhjavee säilitamine turbaaladel ja süsinikurikastel põllumaadel. See tähendab, et turbaalade ja süsinikurikaste põllumaade veetaset tuleks säilitada.
  • Säilitada püsirohumaid. Maa, mis on olnud rohumaa viis või enam aastat järjest, peaks selliseks jääma.

4. Toitainete majandamine ja taimekaitse

  • Mineraalse lämmastiku manustamiseks kasutatakse täppisväetamist. Võttes arvesse mullaanalüüse, saagikuse kaarte ja muud põllupõhist teavet.
  • Sõnnik lisatakse pinnasesse kamarasse sisestamise teel (läga) või segatakse mullaga ühe tunni jooksul (tahesõnnik) pärast laotamist
    • Nõutakse, et kasutataks vähese emissiooniga N-rakendustehnoloogiat (nt läga pinnasesse sisestamine, sõnniku segamine pinnasega ühe tunni jooksul pärast laotamist), ning 
    • Väetiselaotureid, millel on madal variatsioonikordaja (nt N-i paigutamine pinnasesse kamarasse sisestamise teel)
  • Kasutatud taimekaitsevahendite kogused (kas kokku või põllumajanduskultuuri liigiti pindalaühiku kohta) ei suurene võrreldes jooksva viie-aastase võrdlusperioodi vältel kindlaksmääratud aastase keskmisega

5. Muud jätkusuutliku põllumajandusettevõtte nõuded

  • Saagikoristusjärgsete kadude vähendamine
  • Mitte põletada koristusjäätmeid, välja arvatud juhul, kui asutus on teinud erandi taimetervise huvides
  • Madala tootlikkusega maa (nt põlluservade ääres oleva maa) muutmine metsamaaks, et suurendada süsiniku sidumist ja kaitsta mullaerosiooni eest
  • Koorimata riisi majandamine
    • Pinnaselähedased üleujutused
    • Hooaja keskel toimuv põud
    • Hooajaväline põhk

Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ nõuded

Põllumajandusettevõtte puhul, kes kohaldab  oma ettevõttes järgmisi põhimõtteid, loetakse, et ta ei kahjusta oluliselt ülejäänud viit ELi taksonoomia eesmärke 2020. aasta märtsi taksonoomia tehnilise aruande ja 2022. aasta märtsi tehnilise töörühma tehniliste sõelumiskriteeriumide alusel.

1. Kliimamuutustega kohanemine

  • Järgitakse külvikorra ja mulla katvuse põhimõtete parimaid praktikaid (vt üksikasjalikku teavet eespool)
  • Järgitakse mullaharimise parimaid põhimõtteid (vt üksikasjalikku teavet eespool)

2. Vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse

  • Kui tegevus hõlmab veevõttu, annab asjaomane asutus selle tegevuse eesmärgil välja veevõtuloa, kui selline luba on nõutav. Kui loas on sätestatud tingimused, et vältida olulist mõju veekogudele, siis järgitakse neid.
  • Niisutussüsteemi kasutamisel: 1) pärineb sisendvee allikas samast vesikonnast; 2) prioritiseeritakse selliseid allikaid nagu vihmavee kogumise süsteemid ja/või linna- või tööstuslikust reoveepuhastusjaamast pärit taaskasutatav vesi, vastates ELi määrusele, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid põllumajandusliku niisutamise eesmärgil; 3) mõõdetakse ja registreeritakse sisend vett; 4) on niisutussüsteem põllumajandusettevõtte tasandil väga tõhus: süsteemi tõhusus peaks olema vähemalt 60% jugadena kastmise puhul, 75% sprinkleri puhul ja 90% tilkkastmise puhul.
  • Kui põllumajandusettevõte asub 20% või kõrgemal (või samaväärsel tasemel) veekasutuse indeks plussi (WEI+) vesikonna piirkonnas, ei võeta arvesse muud veevõttu peale veekogumise. Lisaks sellele peab iga vihmavee kogumise süsteemile andma loa asjaomane asutus, täpsustades tingimused, et vältida olulist mõju veekogudele.
  • Keelatud on veekogude muutmine, nt jõgede kitsendamine, kraavide vooderdamine, kaldaäärse taimestiku eemaldamine jne, välja arvatud väheoluliste veekogumissüsteemide puhul, mis on saanud asjaomastelt asutustelt loa

3. Üleminek ringmajandusele

  • Kultuuride kasvatamise käigus tekkivad mittelooduslikud jäätmed, sealhulgas kasutatud kattekiled, kasutamata põllumajanduskemikaalid või väetised, pakendid või võrkpakendid kogutakse sertifitseeritud jäätmekäitleja poolt ja võetakse ringlusse või kõrvaldatakse, kui need on ohtlikud või ei ole muul viisil ringlussevõetavad
  • Looduslikku (orgaanilist) materjali ei põletata ilma energia taaskasutamiseta ega jäeta mädanema (välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse mulla orgaanilist süsinikku)

4. Saastuse vältimine ja tõrje

  • Põllumajandusettevõte rakendab iga-aastast põllukultuuride toitainete majandamise ja väetamise kava, mis on koostatud riiklike või piirkondlike asutuste kinnitatud suuniste või ELi või muude ametlike asutuste väljatöötatud standardite abil
    • Kavas võetakse arvesse põllukultuuride kasvatamise ja saagikuse ajalugu, põllukultuuride põhku, mulla toitainete taset, toitainetega varustamise võimet, kavandatud saagikust eeldatava sordivõime ja taimede/seemnete võime alusel eelmise külvikorra tsükli või muu sobiva ajavahemiku alusel mitmeaastaste kultuuride puhul, kuid vähemalt kolme aasta alusel
    • Väetiste kasutamine ja väetiste toitainesisaldus (vähemalt lämmastik (N) ja fosfor (P)) dokumenteeritakse üksikasjalikult
    • Mulla pH-väärtus määratakse perioodiliselt mullaproovide käigus (iga kolme kuni viie aasta järel) ja see dokumenteeritakse. Väärtus peab jääma optimaalsesse vahemikku (6,5–7) või alla selle, kui tegemist on märgaladel kasvatatavate kultuuridega
    • Mullas kontrollitakse süstemaatiliselt ja perioodiliselt toitainete sisaldust (iga kolme kuni viie aasta järel lämmastikku (N), iga viie aasta järel fosforit (P)) ning struktuuri ja füüsikalisi omadusi (kõik kolm aastat). Tulemused dokumenteeritakse. Testimine toimub usaldusväärse meetodiga. Usaldusväärne meetod järgib kaasaegseid meetodeid ja parimate praktikate näiteid: st Euroopa mullaandmete keskuse mullaproovide võtmise protokoll (ESDAC)416 (Euroopa pH kaart JRC. Mulla pH Euroopas, 2010) või tuleb FAO418 poolt avaldatud mullaproovide meetodid (st huumusekvaliteet ja aastane huumusbilanss, mis arvutatakse kõigi alade pindalaga kaalutud keskmisena) määrata iga kuue aasta järel toimuva huumusekontrolliga. Huumusbilanss ei tohi kunagi olla negatiivne ja peab järgima tavapärast lähenemisviisi, näiteks AMG-mudelit. Põllumajandusettevõte saab tõendada, et ta on kontrolli läbiviimise kas andnud üle eksperdile või teinud seda ise korrektselt. 
  • Põllumajandusettevõte piirab väetiste (orgaaniliste ja mineraalväetiste) laotamise ajavahemikke, et suunata väetamine ajavahemikele, mil aktiivselt kasvav kultuur vajab lämmastikku, ning võtab arvesse kliima- ja mullastikuolusid. Seetõttu on väetiste kasutamine tehniliselt optimeeritud ja ajastatud nii, et see langeks võimalikult täpselt kokku põllukultuuride optimaalse omastamise perioodiga. Seega ei tohi väetisi kasutada varem kui üks kuu enne kasvuhooaja algust. Välditakse sademeterohkeid perioode (välja arvatud ootamatud äärmuslikud ilmastikunähtused). 
  • Sõnniku ja muu orgaanilise materjali laialilaotamine ei ole lubatud, kui pinnas on üleujutatud, veega küllastunud, külmunud, lumega kaetud või järsu kallakuga pinnasel. Läga puhul on laotamise kallaku piirang 6%, kõigi teiste puhul 12%. 
  • Loomasõnnik ja kääritussaadused tuleb lisada pinnasesse, kasutades ammoniaagi heitkoguseid vähendavaid laotamisviise, nagu lohisvooliku või lohiskinga kasutamine või pinnasesse sisestamine
  • Kui sõnniku laotamiseks kasutatakse lohisvoolikut või lohiskinga, segatakse läga pinnasesse võimalikult kiiresti ja vähemalt ühe tunni jooksul
  • Väetiste kasutamine on keelatud 10 meetri raadiuses pinnaveekogude läheduses (kui veekogud on veepoliitika raamdirektiivis määratletud kui veekogud). 
  • Põllumajandusettevõttes igal aastal laotatava loomasõnniku kogus, sealhulgas loomade endi poolt, ei ületa 170 kg N/ha-1 hektari kohta või erinevaid koguseid vastavalt nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ II lisas sätestatud tingimustele.
  • Taimekaitsevahendite kasutamisel järgitakse parimaid praktikaid, et vältida kahjuliku koormuse suurenemist ja olulist kahju või pidevalt vähendada seda keskkonnale ja inimeste tervisele „vastuvõetava/mittekahjuliku“ tasemeni:
  • kasutatakse ainult selliseid taimekaitsevahendeid, mis on lubatud ELi pestitsiidide andmebaasis.
  • Täielikult järgitakse taimekaitsevahendeid käsitlevaid riikliku tasandi eeskirju
  • Põllumajandusettevõtetes peetakse arvestust taimekaitsevahendite aastase kasutuskoguse kohta kokku, taimekaitsevahendite kategooriate, konkreetsete toodete ja põllukultuuritüüpide kaupa (maa-ala järgi).
  • Kasutatud taimekaitsevahendite kogused (kas kokku või põllukultuuri sordi järgi pindalaühiku kohta) ei tohi suureneda võrreldes jooksva viie-aastase võrdlusperioodi jooksul kindlaks määratud aasta keskmisega (välja arvatud juhul, kui see on tingitud erandlikest asjaoludest seoses kahjuripuhanguga, ja sel juhul ei tohi sellised anomaalia-aastad olla järjestikused või esineda rohkem kui kaks korda kümne aasta jooksul). Kui viie aasta andmed ei ole kättesaadavad, määratakse võrdlusperioodi keskmine näitaja kindlaks, kasutades võimalikult lähedast viie aasta keskmist, mida põllumajandusettevõtte andmed võimaldavad.
  • Põllumajandusettevõtetes kasutatakse usaldusväärset pestitsiidiriski hindamisvahendit, et anda teavet selliste taimekaitsevahendite valikute kohta, mis aitavad vähendada ökoloogilist kahju.

5. Elujõuline ökosüsteem

  • Tegevused tagavad pinnase kaitse, eriti talvel, et vältida erosiooni ja äravoolu vooluveekogudesse/veekogudesse ning säilitada pinnase orgaanilist ainet.
  • Tegevused ei põhjusta kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaade, märgalade, metsade või muude kõrge bioloogilise mitmekesisuse väärtusega alade muutmist, killustumist ega mitte-kestlikku intensiivistamist. See hõlmab väga mitmekesiseid rohumaid, mille pindala on üle ühe hektari, st:
    • looduslik, täpsemalt rohumaa, mis jääks rohumaaks ka inimtegevuse puudumisel ja kus säiliks looduslik liigiline koosseis ning ökoloogilised omadused ja protsessid; või
    • mitte-looduslik, täpsemalt rohumaa, mis lakkaks inimtegevuse puudumisel olemast rohumaa, mis on liigirikas, ei ole degradeerunud ja mille asjaomane pädev asutus on tunnistanud väga liigirikkaks.
  • Tegevused ei tohiks põhjustada looduskaitseliselt oluliste või probleemsete liikide ja elupaikade mitmekesisuse või arvukuse vähenemist.
    • Vastuolus olemasolevate majandamiskavade või kaitse-eesmärkidega.
  • Kui tegevused hõlmavad uute võõrliikide või invasiivsete võõrliikide kasvatamist, tuleks nende kasvatamise puhul viia läbi esialgne riskihindamine ja pidev järelevalve, et tagada piisavate kaitsemeetmete olemasolu, et vältida nende keskkonda pääsemist. 

Minimaalsed sotsiaalsed kaitsemeetmed

Inimõiguste juhend väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele annab järgmised suunised, mida soovitatakse võtta minimaalsete sotsiaalsete kaitsemeetmete järgimiseks, mis on eelkõige suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele), kuid mida peavad järgima kõik põllumajandusettevõtted.

  • Põllumajandusettevõtted kohustuvad austama inimõigusi. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võib seda teha ettevõtte kodulehel või põhikirjas. Kui neid ei ole, võib seda teha ka muudes vormides, näiteks ettevõtja kinnitusena. Põllumajandusettevõtte jaoks on oluline, et inimõiguste austamine oleks suhtumine, mis kajastub tema äritegevuses.  
  • Põllumajandusettevõtted tuvastavad oma äritegevusega seotud riskid, näiteks diskrimineerimine värbamisprotsessis või riskid oma tarneahelas. Seda saab teha olemasolevate protsesside muutmisega, näiteks töötervishoiu ja tööohutuse osas, või kasutades juhtimissüsteemi sertifikaate, mis võtavad arvesse ka tarneahelat.  
  • Põllumajandusettevõtted tegutsevad inimõigustega seotud riskide puhul, määrates kellegi, kes vastutab inimressursside riskide eest. Tarneahela riske võib käsitleda, kui arvestada, milline on ettevõtte mõjuvõim teatavate tarnijate suhtes. 
  • Rikkumise korral on sõltuvalt selle tõsidusest mitmeid reageerimisvõimalusi, alates vabandamisest kuni rahalise hüvitiseni.  
    • Põllumajandusettevõtted peaksid teavitama inimressursside hoolsuskohustuse raames võetud meetmetest.
  • Põllumajandusettevõtted peaksid kaaluma võimalust hõlbustada töötajate, klientide või kogukonna kaebuste esitamist, osutades anonüümsele kaebuste esitamise mehhanismile, sest see on vahend probleemide mõistmiseks varajases etapis.

Eespool loetletud minimaalsed sotsiaalsed kaitsemeetmed on kohaldatavad, arvestades põllumajandusettevõtte äritegevuse suurust (proportsionaalsuse kriteerium).