Uus väetusmudel aitab järgida seadusi ja optimeerida väetuskulusid

Iga põllukultuur kasutab kasvamiseks toiteelemente, mis pärinevad mulla varudest ja lisatud väetistest. Olukorras, kus viljahinnad ei tõuse, kuid väetiste ja agrokeemia hinnad kasvavad, on üha olulisem kasutada ressursse ainult piisavas ja vajalikus koguses.

Vajaduspõhiste väetusotsuste tegemine ja seaduses nõutava väetusplaani koostamine on aega nõudev ja stressirohke tegevus. Seetõttu lõime eAgronomi põllupõhise väetamismudeli, mis aitab optimeerida väetuskulusid ja kindlustab kooskõla Eesti seadustega.

Põhjalik uurimustöö

Täpsemate väetussoovituste andmiseks viisime läbi põhjaliku, üle poole aasta kestnud uurimis- ja arendustöö, mille raames suhtlesime kümnete teadlaste, ametnike ja põllumeestega. Kokku tegime sadu telefonikõnesid, vahetasime poolsada e-maili ja kohtusime kümnete inimestega. Allikateks olid:

  • veeseadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus;
  • Eesti Maaülikooli ja teiste mullateadlaste värskeimad teadmised;
  • Väetamise ABC;
  • paljud Eesti ja välismaa edukad tootjad;
  • keskkonnaeksperdid;
  • Keskkonnaministeerium;
  • agronoomia alane kirjandus;
  • põllumajanduskonverentsid;
  • tippagronoomid.

Võtsime kogu väetamise protsessi juppideks lahti ja panime uuesti terviklikuks mudeliks kokku.

Uus väetamismudel

Uus väetamisvajaduse mudel võtab aluseks kasvatatava kultuuri, planeeritud kuiva saagikuse ja põllu mullaproovide andmed. Toiteelementide sisaldus mullas määrab eri elementide väetustarbe klassid, mis määravad vajaliku lämmastiku, fosfori ja kaaliumi tarbed planeeritud saagi saamiseks. Nii tekib esialgne toiteelementide tarve. Tarvet arvutatakse kõikide kultuuride jaoks v.a. silokultuurid, mille saaki ei mõõdeta kuivas massis.

Kultuuri väetamisvajadust mõjutavad aga ka mitmeid täpsustavad faktorid:

  • liblikõielise eelkultuuri mõju;
  • sõnnikuga väetamise järelmõju;
  • talivilja sügisene lisavajadus;
  • põhu lagundamiseks vajalik lisalämmastik;
  • põhu eemaldamisest tulenev PK puudus;
  • kultuuride järgnevusest tingitud mõjud.

Kõiki neid täpsustusi arvesse võttes arvutataksegi kokku reaalne NPK väetusvajadus. Järgnevalt on väljatoodud täpsemad täpsustavate faktorite kirjeldused.

Täpsustuste kirjeldus

  • Eelneval hooajal kasvanud liblikõielised heintaimed, hernes ja uba suurendavad mulla lämmastikuvaru olenevalt sellest, kui võimas biomass mulda viidi, vastavalt 15-40 kg N/ha. Märkusena peab mainima, et kõrrelistega segatud liblikõielistel hetkel süsteemis järelmõju ei ole.
  • Uus mudel võtab arvesse ka asjaolu, et sõnnikuga väetamisel ei avaldu kõik taimetoiteelemendid nii kiiresti kui mineraalväetise andmisel. Seetõttu saab tahesõnnikuga väetamise esimesel järelmõjuaastal vähendada lämmastiku väetusvajadust 0,5 kg N/ha iga tonni sõnniku kohta ja teisel järelmõjuaastal 0,25 kg N/ha iga tonni sõnniku kohta. Vedelsõnnikul toimub vähendamine ainult esimesel järelmõjuaastal – 0,25 kg N/ha iga tonni sõnniku kohta. Oluline on, et järelmõjuaastad on defineeritud koristushooaja kaudu. Näiteks, kui sõnnikut anda sügisel, siis sõnniku esimene järelmõjuaasta on järgmisel sügisel, mitte kohe järgneval kevadel.
  • Talivilja puhul on talvitumiseks vajalik lisakogus lämmastikku, mida tohib anda ainult sügisel ja mille seaduslikuks piirnormiks on 30 kg N/ha.
  • Kui eelneval hooajal jäeti pärast koristamist põhk põllule, siis läheb sellel hooajal vaja põhu lagundamiseks juurde 25 kg N/ha.
  • Kui eelmisel hooajal on aga põhk põllult koristatud, siis koos sellega on mulla jaoks kadunud ka osa fosforist ja kaaliumist, mistõttu suureneb järgmine hooaeg ka PK tarve vastavalt kultuurile 0,6-1,1 kg fosforit ja 9-21 kg kaaliumit iga tonni koristatud põhu kohta.
  • Talivili, millele eelnes teravili, vajab olenevalt kultuurist täiendavalt 30 või 40 kg N/ha.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes koorub eAgronomi kasutaja jaoks välja iga põllu täpne väetamisvajadus, mis aitab optimeerida väetuskulusid. Uus väetamismudel annab Eesti teraviljatootjale kindluse, et tema tegevus on seadusega kooskõlas.

Vajuta siia, et lugeda edasi, kuidas saada korrektseid väetussoovitusi enda eAgronomi keskkonnast.

 

Proovi eAgronomi tasuta