Selgusid mullatervise võistluse Mullapüksid 2021 võitjad

Muld on elus ökosüsteem. Aga kuidas hinnata mulla tervist? Arvesse tuleb võtta mitmeid näitajaid, nagu vihmausside arvukus, mikrobioloogiline aktiivsus, tihedusaste, mullastruktuur, orgaanilise aine sisaldus, veereziim, toitainete kättesaadavus, pH jne. Kõik need parameetrid on üksteisega seotud: kõrgem orgaanilise aine sisaldus tähendab rohkem vihmausse, paremat mikrobioloogilist aktiivsust, paremat mullastruktuuri ja suuremat veehoiuvõimet.

2021. aastal kutsus eAgronom põllupidajaid üles mõõtma oma muldade tervislikku seisundit kasutades rahvusvaheliselt tuntud mullatervise mõõtmise formaati “Mullapüksid”. Põllupidajatele jaotati 100% puuvillased aluspüksid, mis tuli matta vabalt valitud talivilja põllule. Püksid jäeti mulla alla 12-ks nädalaks ja kaevati siis üles. Jäänused kuivatati ja kaaluti.

Mulda maeti 150 paari pükse

Kokku osales üleskutses 90 põllupidajat 150 põlluga. Aluspüksid maeti kõikjale üle Eesti ja väga erinevatesse mullaliikidesse.

Puuvill on loodusliku päritoluga materjal. Seega võib puuvillaste aluspükste matmist võrrelda põhu mulda segamisega- kui mulla bioloogia on heas seisus, siis püksid (või muu looduslik materjal) lagunevad kiiresti. Kui mullatervis on kehv, näiteks on muld liigtihenenud, madala orgaanilise aine sisaldusega, liigniiske või liigkuiv, siis ei ole selles piisavalt mikroorganisme, vihmausse ja teisi lagundajaid, kes töö ära teeks.

Taimede kasvuperiood aastal 2021 algas aeglaselt ja hilja tänu madalatele õhutemperatuuridele aprillis ja mai esimeses pooles. Juuni ja juuli olid jällegi väga kuumad ja kuivad üle kogu Eesti. Seega ei olnud tingimused pükste lagunemiseks sugugi soodsad.

Pükste algkaal oli 70 g. Välja kaevatud pükste jäänuste keskmine kaal oli 49,9 g, mis tähendab, et keskmistest pükstest söödi mullaorganismide poolt ära 29%. Parimad tulemused oli 22 g, (68,6% kaalukaotust); 25 g, (64,3% kaalukaotust) ning 29 g, (58,6% kaalukaotust). Kõige vähem lagunenud püksid kaalusid 66 g, ehk kaal langes kõigest 5,7%.

Võidukad mullad üle Eesti

1. koht Tarmo Vest, Raplamaa.

22 grammised püksid kaevati välja mahedalt haritud põllult, mille pH on 5,5 ning mullatüübiks saviliiv. Põld künti ja kultiveeriti seejärel kaks korda. Põllul kasutati maheväetist Vinass, millega anti mulda 42 kg/ha lämmastikku. Külvikord oli järgmine: 2018- kaer, 2019- hernes tugikultuuriga ning aruheina allakülviga, 2020- aruhein ja 2021- talinisu.

2. koht Argo Must, Põlvamaa.

25 grammised püksid kaevati välja tavaharimises olevalt põllult Põlvamaalt. Põllul kasutatakse minimeeritud harimist ketasrandaaliga ning põldu ei ole küntud juba 8-10 aastat. Mulla pH on 6,3-7 ja põllul esineb nii liiva kui turvast. Möödunud hooajal hariti põldu ketasrandaaliga ning seejärel külvati. Orgaanilisi väetisi ei kasutatud. Mineraalset lämmastikku kasutati sügisel 30 kg/ha ning kevadel 200 kg/ha. Külvikord oli järgmine: 2018- põlduba, 2019- talinisu, 2020- taliraps ja 2021 talinisu.

 

3. koht Marys Suislepp, Hiiumaa.

29 grammised püksid kaevati välja koreserikkast rähkmullast. Põldu künti ja seejärel kultiveeriti 2-3 korda. Põllule laotati sõnnikut 2019. aastal ning 2020. a kasvatati seal ristikut haljasväetiskultuurina. Külvikord oli järgmine: 2018- rohumaa, 2019- kaer, 2020- talirukis ristiku allakülviga, 2021- talinisu.

 

Kõige rohkem lagunenud püksid kaevati välja põldudelt, millede orgaanilise aine sisaldust pole mõõdetud või ei mäletatud, kuid loodame, et Mullapükste võistlus äratas põllupidajates huvi vastavad mõõtmised lähiajal läbi viia.

Kokkuvõttes ei olnud pükste lagunemisel suurt erinevust mahe- ja tavaharimises olnud põldudel. Enim lagunenud pükstega põldudel on viljeletud head külvikorda, milles sisalduvad ka liblikõielised kultuurid, mis teadupärast aitavad muldade orgaanilise aine sisaldust tõsta. Kuigi mahepõldu künti ja see pole vihmausside vaatest parim harimisviis, aitas ilmselt orgaaniline väetis Vinass (millega anti mulda 42 kg/ha lämmastikku) ergutada mikrobioloogilist aktiivsust mullas. Tavaharimises olnud põllus on aga 8-10 aastat viljeletud minimeeritud harimist, mis on samuti meeltmööda harimisviis mulla mikro- ja makroorganismidele.

Eesmärgiks mullatervise teadlikkuse kasv

Mullapükste esmane eesmärk polnudki tegelikult võistlus vaid eesmärk oli tutvustada kõigile lõbusat viisi, kuidas on võimalik hinnata muldade tervist. Põllupidajatena teame, et kõrgete ja kvaliteetsete saakide kasvatamiseks peab meie kõige olulisem ressurss, muld, olema hea tervise juures. Heas seisus mullas on parem struktuur, suurem veehoiuvõime, rohkem vabu toitaineid, vähenenud erosioon ja võime toota suuremaid saake. Hea tervise juures mullad toodavad tervislikku ja täisväärtuslikku toitu ning tervislik toit loob aluse tervislikule eluviisile. Oluline on ka keskkonnahoiu aspekt – mullatervisele tähelepanu pööramine toob tavaliselt kaasa suurema bioloogilise mitmekesisuse. Mullatervis muutub tõenäoliselt tulevikus veelgi olulisemaks kuna pööratakse suuremat tähelepanu mulla võimele siduda süsinikku, millest omakorda võib tekkida lisasissetuleku allikas taimekasvatajatele.

Õppisime selle-aastaselt võistluselt palju ning viime need teadmised edasi järgmisesse aastasse, kutsudes kõiki huvilisi osalema üleskutses “Mullapüksid 2022”!

Galerii: Mullapüksid 2021 osalejate pildid

Mullapüksid 2021 ERRi Ringvaates:

Pükste mulda kaevamine:

Pükste välja kaevamine:

 

Muldade viljakuse parandamine võib olla ka rahaliselt kasulik.

Osaledes eAgronomi süsinikuprogrammis, parandad muldade viljakust, aitad eemaldada CO2 atmosfäärist ning peata kliima soojenemist. Lisaks teenid tulu loodud süsinikukrediitidest.

Uuri süsinikuprogrammist lähemalt siit


Subscribe to newsletter